<< 1 2 3 4 5 6 7 >>

Роберт Тору Кийосаки
Rikka Isa teejuht investeerimisel. Millesse rikkad investeerivad, kuid vaesed ja keskklass mitte?

5. Tavainvestor käib tööl. Rikas investor loob töökohti.

6. Tavainvestor rügab kõvasti. Rikas investor töötab vähem ja teenib üha rohkem.

Mündi teine pool

Niisiis on selle raamatu lugemisel äärmiselt oluline tähele panna, millises osas teie mõtted mu rikka isa mõtetest kardinaalselt kõrvale kalduvad. Rikas isa ütles: „Üks põhjusi, miks ainult vähesed rikkaks saavad, peitub seigas, et nad on ühes mõtteviisis kinni. Nad arvavad, et mõnest asjast saab mõelda või seda teha ainult ühtemoodi. Tavainvestor mõtleb: „Mängi kindla peale ja ära riski,” rikas investor peab aga samal ajal mõtlema ka sellele, kuidas parandada oskusi, et saaks suuremalt riskida.” Rikas isa nimetas seda mõtlemist mündi mõlema poolega arvestamiseks. Ta rääkis veel: „Rikka investori mõtlemine peab olema paindlikum kui tavainvestori oma. Näiteks turvalisusele peavad mõtlema nii rikas kui ka tavainvestor mõlemad, aga rikas investor peab mõtlema ka sellele, kuidas rohkem riskida. Tavainvestor mõtleb võlgade vähendamisele, rikas investor seevastu mõtleb võlgade suurendamise võimalustele. Tavainvestor elab turu kokkukukkumise hirmus, rikas investor aga ootab turu kokkukukkumist. See võib tavainvestorile vasturääkivusena tunduda, kuid just see vasturääkivus teebki rikkast investorist rikka.”

Lugedes käesolevat raamatut, teadvustage endale tava- ja rikaste investorite mõtlemise vastuolusid. Nagu rikas isa ütles: „Rikas investor on äärmiselt teadlik sellest, et igal mündil on kaks poolt. Tavainvestor näeb ainult üht poolt. Aga just see pool, mida tavainvestor ei näe, hoiabki tavainvestorit tavalisena ja rikast investorit rikkana.” Raamatu teine osa räägibki mündi teisest poolest.

Kas tahate olla rohkem kui tavainvestor?

Käesolev raamat on enam kui lihtsalt raamat investeerimisest, kuumadest vihjetest ja maagilistest valemitest. Selle üks põhieesmärke on anda teile võimalus omandada teistsugune nägemus investeerimisest. Teos algab minu naasmisega Vietnamist 1973. aastal ja sellest, kuidas ma hakkasin ennast ette valmistama investeerima rikka investorina. 1973. a hakkas rikas isa mulle õpetama, kuidas omandada samasugust finantsvõimu nagu temal – võimu, millest sain esimest korda teadlikuks 12-aastaselt. Seistes 40 aastat tagasi liivarannal rikka isa värskeima investeeringu ees, mõistsin, et mis investeerimisse puutus, siis peitus mu rikka isa ja vaese isa erinevus märksa sügavamal kui lihtsalt investeerimise jaoks olemas oleva raha hulgas. Erinevus seisneb ennekõike inimese kirglikus soovis olla tunduvalt rohkem kui lihtsalt tavaline investor. Kui teil on selline soov, siis jätkake lugemist.

TASUTA!

Ainult raamatu

„Rikka Isa teejuht investeerimisel”

lugejatele mõeldud Robert Kiyosaki spetsiaalne audioloeng

Tänutäheks teie aktiivse osalemise eest meie finantskoolituses on Robert koostanud spetsiaalse audioloengu. „Mu rikas isa ütles, et üks kõige tähtsamaid investorioskusi, mida on võimalik õppida, on see, kuidas saada rikkaks, kui turg langeb. Kuidas säilitada rahu, jääda turule ja teenida palju raha, kui kõik ülejäänud on paanikas ja müüvad?”

Palun kuulake

„Mu rikas isa ütles: „Ära satu paanikasse, lõika kasu.””

Selle audioloengu saamiseks on teil tarvis ainult külastada meie veebilehte aadressil www.richdadbook3.com ja see on tasuta teie.

Aitäh, ja edu!

Esimene etapp

Kas oled vaimselt valmis investoriks saama?

Esimene investori kontroll: kontroll iseenda üle

1. peatükk

Millesse ma investeerima peaksin?

1973. a naasin teenistuskorralt Vietnamis. Olin õnnelik, et mind määrati kodu lähedale baasi Hawaiil, mitte idarannikule. Seadnud ennast merejalaväe lennukorpuses sisse, helistasin oma sõbrale Mike’ile ja me leppisime kokku aja, et lõunastada koos tema isaga – mehega, keda kutsun oma rikkaks isaks. Mike tahtis kangesti näidata mulle oma vastsündinud last ja uut kodu, seega leppisime kokku lõunasöögi tema juures järgmisel laupäeval. Kui Mike’i limusiin mulle igava halli baasi poissmeestest ohvitseride elamu juurde järele tuli, hakkasin aru saama, kui palju oli muutunud pärast 1965. aastat, mil lõpetasime koos keskkooli.

„Tere tulemast koju!” tervitas Mike, kui astusin ta marmorpõrandatega kauni kodu fuajeesse. Mike’i näol säras lai naeratus, tal oli 7-kuune poeg süles. „Tore, et sa ikka ühes tükis tagasi tulid.”

„Seda küll,” vastasin, piieldes üle Mike’i õla sätendavat sinist Vaikset ookeani, mis uhtus majaesist liivaranda. Maja oli uhke. See oli ühekorruseline troopiline häärber, milles olid ühendatud nii uue kui ka vana Hawaii graatsia ja sarm. Kodu ehtisid imekaunid pärsia vaibad, kõrged sügavrohelised potitaimed ning suur bassein, mis piirnes kolmest küljest maja ja neljandast ookeaniga. Kõik oli väga avatud ja õhurikas – saare hunnitu elustiili filigraanne näidis. See vastas täpipealt minu ettekujutusele luksuslikust elust Hawaiil.

„See on mu poeg James,” ütles Mike.

„Ahah,” kohmasin jahmunult. Mu suu oli vist ammuli vajunud, sest olin ta kodu rabavast ilust transis. „Väga armas laps,” vastasin, nagu tavaliselt ikka beebit vaadates kombeks. Lehvitades ja tehes nägusid mind tühja pilguga silmitsevale beebile, olin ikka veel šokis sellest, kui palju oli kaheksa aastaga muutunud. Mina elasin sõjaväebaasi vanades barakkides, jagades tuba veel kolme lohaka õllelembese noore piloodiga, Mike’il oli aga oma mitme miljoni dollarine kinnisvaraomand, naine ja väike beebi.

„Astu edasi,” kutsus Mike. „Isa ja Connie ootavad meid terrassil.”

Lõunasöök oli suurejooneline ja selle serveeris nende täiskohaga teenijanna. Istusin seal, nautides toitu, vaadet ja seltskonda, mõeldes oma kolmele toakaaslasele, kes tõenäoliselt lõunatasid parajasti ohvitseride söögisaalis. Kuna oli laupäev, oli menüüs ilmselt suur rikkalik võileib ja kausitäis suppi.

Pärast viisakusavaldusi ja vahepal juhtunud sündmustest rääkimist ütles rikas isa: „Nagu sa näed, on Mike’il õnnestunud oma firma tulusid hiilgavalt investeerida. Oleme viimase kahe aastaga rohkem raha teeninud kui mina esimese kahekümnega. Ütluses „Esimese miljoni teenimine on kõige raskem” on oma tõetera sees.”

„Nii et äri on hästi läinud?” küsisin, ärgitades neid paljastama, kuidas nende jõukus radikaalselt kasvanud oli.

„Äri läheb suurepäraselt,” kostis rikas isa. „Need uued 747 lennukid toovad tervest maailmast nii palju turiste Hawaiile, et äri peab paratamatult kasvama. Kuid tõeline edu tuleb meie investeeringutest, mitte ärist. Ja investeeringute eest vastutab Mike.”

„Soovin õnne,” ütlesin Mike’ile. „Hästi tehtud.”

„Aitäh,” tänas Mike. „Aga ma ei saa kogu au endale võtta. Isa investeerimisvalemist on tõeliselt suur abi. Ma teen lihtsalt täpselt seda, mida ta meile kõik need aastad ettevõtluse ja investeerimise kohta õpetas.”

„See tasub ennast ilmselgelt ära,” tõdesin. „Ma ei suuda uskuda, et sa elad siin, linna jõukaimas piirkonnas. Kas mäletad seda, kui olime vaesed poisipõnnid, kes jooksid majade vahel, üritades randa pääseda?”

Mike puhkes naerma. „Muidugi mäletan. Ja ma mäletan, kuidas kõik rikkad tigedad vanamehed meid taga ajasid. Nüüd olen mina see rikas tige vanamees, kes selliseid lapsi minema ajab. Kes oleks võinud arvata, et sina ja mina hakkame elama …?”

Korraga Mike vakatas, olles taibanud, mida ütles. Talle jõudis pärale, et tema elas küll siin, aga mina elasin saare teises otsas räämas barakis.

„Anna andeks,” vabandas ta. „Ma … ei tahtnud …”

„Pole tarvis vabandada,” sõnasin naeratades. „Olen sinu pärast rõõmus. Mul on hea meel, et oled väga jõukas ja edukas. Sa väärid seda, sest pühendasid aega ärijuhtimise õppimisele. Mina pääsen paari aasta pärast, niipea kui mu leping merejalaväega lõpeb, barakkidest minema.”

Tunnetades Mike’i ja minu vahel kasvavat pinget, sekkus rikkas isa: „Ja ta on saanud paremini hakkama kui mina. Olen tema üle väga uhke. Olen uhke nii oma poja kui ka ta naise üle. Nad on suurepärane meeskond ja teeninud ära kõik, mis neil on. Nüüd, mil oled sõjast tagasi, on sinu kord, Robert.”

Kas ma tohin investeerida koos teiega?

„Tahaksin väga investeerida koos teiega,” kostsin innukalt. „Kogusin Vietnamis olles peaaegu 3000 dollarit ja soovin investeerida selle enne, kui ära kulutan. Kas ma tohin investeerida koos teiega?”

„Noh, ma annan sulle ühe hea börsimaakleri nime,” ütles rikas isa. „Ta annab sulle kindlasti head nõu, vahest isegi üks või kaks kuuma vihjet.”

„Ei, ei, ei,” protestisin. „Ma tahan investeerida sellesse, millesse investeerite teie. Olge nüüd! Te teate ju, kui kaua ma teid kaht tunnen. Tean, et teil on alati midagi, mille kallal töötate või millesse investeerite. Ma ei taha maakleri juurde minna. Ma tahan teiega ühiselt tehinguid teha.”

Toas valitses vaikus, kui ootasin rikka isa või Mike’i vastust. Vaikus kasvas pingeks.

„Kas ma ütlesin midagi valesti?” küsisin viimaks.

„Ei,” sõnas Mike. „Isa ja mina investeerime paari uude olemasolevasse projekti, kuid minu arvates on parem, kui helistad kõigepealt ühele meie maakleritest ja hakkad investeerima koos temaga.”

Taas tekkis vaikus, mida rikkus ainult nõude ja klaaside kõlin, kui teenijanna lauda koristas. Mike’i naine Connie lahkus vabandades ja viis lapse teise tuppa.

„Ma ei saa aru,” olin nõutu. Pöördudes rohkem rikka isa kui Mike’i poole, jätkasin: „Kõik need aastad töötasin õlg õla kõrval teie kahega, arendades teie äri. Töötasin peaaegu mittemillegi eest. Astusin teie soovitusel kolledžisse ja võitlesin oma riigi eest, nagu teie sõnutsi üks noor mees tegema peab. Nüüd, mil olen küllalt vana ja mul on mõned dollarid investeerimiseks, lööte kahtlema, kui ütlen, et soovin investeerida sellesse, millesse investeerite teie. Ma ei saa aru. Miks te mulle selja pöörate? Kas tahate mulle koha kätte näidata või mind eemale tõrjuda? Kas te ei taha, et saaksin rikkaks nagu teie?”

„Me ei pööra sulle selga,” sõnas Mike. „Ja me ei näita sulle kunagi kohta kätte ega takista sind suure jõukuse omandamisel. Lihtsalt asjaolud on muutunud.”

Rikas isa noogutas aeglaselt ja nõusolevalt.

<< 1 2 3 4 5 6 7 >>