Koidu ajal

«Te peate sellega harjuma,» ?tles Andrei Petrovit? naeratades; «ma olen n?inud, et sellega ?sna ruttu v?ib harjuda.»

H?rra Kurbatovi paremat k?tt kattis nimelt ?leni, v?lja arvatud paari s?rme otsad, kaugelt k?sivarrelt tulev sinakaspunane s?nnim?rk. ?kitselt n?htavale tulles ?ratas see k?si t?esti kohutava oletuse, kui oleks ta naha alt t?idetud tardunud verega.

«Ta peaks ometi kindaid kandma – see on ju hirmus!» sosistas preili Riita Heinrich Bergmanni poole, kui ta n?o oli j?lkusem?rkidega k?rvale p??ranud.

Nagu oleks Andrei Petrovit? neid s?nu kuulnud, t?mbas ta taskust paari valgeid puuvillkindaid ja pani k?tte.

«Ma ei kanna suvel mitte heameelega kindaid, selle p?rast vabandage,» ?tles ta rahulikul toonil seltskonna poole.

Vaheajal oli Riesemanni kutsar perroonile ilmunud, et koolih?rra kraami vankrile viia, mis ka Stella-preili juhatusel sedamaid toimus.

«Me jalutasime jala jaama ja l?heme ka jala tagasi, nagu teeme seda harilikult iga p?ev ajaviiteks; teie aga, h?rra Kurbatov, soovite vististi teile vastu saadetud sarabaniga s?ita?» ?tles Stella Riesemann, kes siin majaproua asemiku osa n?is enese peale v?tnud olevat.

H?rra Kurbatov vaatas aga oma tulevase ?pilase peale ja ?tles:

«Selle ?le otsustab minu noor seltsimees, kellega tahaksin ?hte j??da; Eberhard, kas s?idame v?i l?heme jala?»

«Ma l?hen teistega ?hes jala,» ?tles poiss, vahtides altkulmu v??ra peale ja siis temast m??da.

«Siis l?hen ka mina teiega ?hes jala,» t?hendas Andrei Petrovit?”.

Riita-preili kortsutas kulmu, kehitas Heinrich Bergmanni suunas tusaselt ?lgu, v?ristas pead ja astus paar sammu edasi, nagu tahaks ta seltskonnast eralduda. Heinrich Bergmann astus talle j?rele, tema tundmusi n?htavasti jagades. Osvald G?bler vaatas oma ilusate silmadega k?sivalt m?rsja ja siis teiste neidude ning nende kaasalise, h?rra John M?hlbachi poole; Stella Riesemann otsustas aga ruttu ja teisi t?hele panemata:

«V?ga hea, h?rra Kurbatov, tulge meiega! – J?ri, vii koolih?rra kohver vankrisse ja s?ida koju, koolih?rra l?heb jala.»

Polnud ime, et Riita Riesemann Heinrich Bergmanniga seltskonna ees minekut tegi ja viimasest teel ikka m?nek?mne sammu v?rra lahku hoidus. Neile j?rele t?ttasid ka teised, nii et ainult Stella-preili, G?bler ja Eberhard viimane ?e salaja antud k?sul – Andrei Petrovit?i juurde j?id. Vahel juhtus koguni, et Stella ja Kurbatov olid ?ksinda, sest G?bler k?is John M?hlbachilt sagedasti paberossi peale tuld laenamas ja sattus temaga siis jutusse, kuna Eberhard tarvitas silmapilke, mil Stella venelasega elavamalt vestles, eemaleminemiseks.

Stella-preili lahkuse ?le v??ra vastu ei imetsetud palju. See oli ?ks tema «tujudest», ja Riesemannide s?pruskonnas teati, et Stella on tujukas. Tujukas ning isemeelne ja mitte harva kangekaelne. Ta ilmutas vahel m?tteid ning arvamisi ja tegusidki, mis?le naeratades v?i koguni pahandades pead raputati, ise?ranis s?pruskonna vanema ?rna soo 1iigis. Stellale n?is sageli nalja tegevat just seda heaks tunnistada, mida teised hukka m?istsid. ?eldi, ta p?devat vastur??kimist?be, ja et ta kaunis osavasti vastu r??kis, siis kardeti temaga vaidlusse sattuda ning p??ti parem selleta l?bi saada. Seda tegi ise?ranis h?rra Osvald G?bler, kel oli p?him?tteks peiup?lves k?iki m?rsja soove pimesi t?ita, ja paljud teised noored mehed. K?ik vabandasid Stella-preilit sellega, et ta on tujukas – tujukas ja isemeelne.

Mis puutus Eberhardi, siis ei meeldinud talle p?rmugi ta uus piinaja, kelleks ta pidas ju iga ?petajat. Ta leidis tema olevat inetu ning labase ja p?lgas teda sellep?rast; ja ta vihkas teda ta julge, iseteadliku oleku eest, mis tuli muuseas ka selles n?htavale, et Andrei Petrovit? temale, Eberhard Riesemannile, vabrikant Riesemanni pojale, kohe esimese lausega oli ?elnud sina. Ja ta polnud tema p ? r i s ?petajagi, vaid ainult ajutine tunniandja suvisel priiajal. Et Andrei Petrovit? talle loa oli andnud ka ennast sinatada, seda pidas poiss maitseta naljaks. Eberhard Riesemann vihkas ning p?lgas Andrei Petrovit?it, seep?rast murdis ta teel oma v?ikest ja mitte liiga tarka peaaju k?simusega, kuidas vastasele juba varakult hambaid n?idata. Ta tegi sellega varsti hakatust.

«Te s?itsite kolmandas klassis, h?rra Kurbatov, aga papa saatis teile teise klassi jaoks reisiraha,» hammustas Eberhard Riesemann oma piinajat ?hel silmapilgul, mil suurem osa seltskonnast juhtus neile nii ligidal olema, et see v?is iga s?na kuulda.

Tekkis vaikus. Stella vaatas laial, ehmunud pilgul poisi otsa, leidmata vaimuerkust teda hurjutada v?i tema s?nade m?ju kuidagi n?rgendada. Teised pistsid pead kohmetul muhelemisel vargsi kokku. Kahju, et Riita Heinrich Bergmanniga oli liiga kaugel eemal, ta oleks asja leidnud vennakese meeleteravusest s?damlikult r??mutseda – v?hemalt esimesel silmapilgul, sest teisel silmapilgul kostis Andrei Petrovit? juba:

«Ma s?itsin kolmandas klassis, sest et ma teel tahtsin juttu ajada; raha eest, mis sinu papa saadetud summast j?rele j?i, ostsin sinule, Eberhard, v?ga tulusa raamatu kingituseks. Kas armastad raamatuid, s?ber?»

Ei, see «s?ber» v i h k a s raamatuid, aga et ta enese l??dud tundis olevat ja n??d p??dis kurja n?u vaga n?o taha ?ra peita, siis vastas ta, et armastavat raamatuid.

«See r??mustab mind,» ?tles h?rra Kurbatov, k?tt seltsimehelikult poisi ?lale pannes, «sest ka mina armastan raamatuid ?liv?ga; nad on mu kallimad s?brad, kellest ma ei suuda lahkuda. Seep?rast t?in palju raamatuid kaasa – minu raske reisikohver on neid t?is, ja sa v?id neist lugeda, mida soovid ja millest aru saad. Mul on m?nigi raamat, mida mu senised ?pilased on suure isu ja kasuga lugenud.»

Eberhard piilus hirmunud pilgul selle kardetava raamatumehe otsa ning tarvitas esimest parajat silmapilku, et tema ligikonnast p??seda. Stella Riesemann, j??des j?lle peaaegu ?ksinda Andrei Petrovit?i k?rvale, v?ttis jutul?nga uuesti ?les, kuigi teisest kohast.

«Te s?itsite kolmandas klassis, sest et tahtsite juttu ajada,» ?tles ta h??lega, millest kuuldus veel nagu vabandamispalve venna ?leannetuse p?rast. «Kuidas tuleb seda m?ista, h?rra Kurbatov? Ka teises klassis v?ib ju leida jutukat seltsi.»

«Mulle on huvitavam ja ?petlikum juttu ajada rahvaga, ja rahvast leian kolmandas klassis,» kostis Andrei Petrovit?.

«Ahah, ?ks rahvas?ber!» m?tles Stella Riesemann ja ta naeratamine seejuures polnud vaba pilkest.

«Aga teie jutlemine rahvaga ei v?inud kaua kesta, sest niipea kui rong s?itis ?le Narva j?e, hakkas teile rahva keel vististi takistust tegema.»

«Mitte nii v?ga, preili Riesemann. Ma oskan kaunisti eesti keelt. Ma olin kolm aastat Viljandi maakonnas kodukooli?petajaks, ja et mulle keele ?ppimine raske pole, siis ?ppisin eesti keele oma ?mbruse abil k?tte , Teie olete vististi eestlane, preili Riesemann?»

Stella-preili vaatas k?hku Kurbatovi otsa. «Kuis tulete sellele arvamisele?»

«Teie n?ojoonte j?rgi. Aga ma v?in eksida,» vastas Andrei Petrovit? rahulikult, kuna Stella-preili n?gu, mida v??ras – vististi teadmata ja tahtmata – nii raskesti oli teotanud, kattus s?gava, t?mmu punaga.

«Enese teada olen sakslane,» vastas preili Riesemann veidi karedal, aga isev?rki kindluseta toonil, kuna ta vargsi Kurbatovi otsa vaatas, nagu kartes selle n?olt leida umbusalduse m?rke.

Andrei Petrovit?i n?gu oli aga ?ksk?ikne ja rahulik, sealt polnud midagi lugeda.

Kui s?gav m?ju on m?nel pealiskaudsel, sihita pillatud s?nal. Andrei Kurbatov v?is vaevalt aimata, et ta oma lihtsa, suu servalt libisenud s?naga oli ainsa inimese seltskonnas, kes temale oli eelarvamiseta, peaaegu s?braliku huviga, osav?tmisega l?henenud, ?ra pahandanud, oma vastaseks teinud. Stella Riesemann tundis enese olevat solvatud. Sel venelasel pidi ometi teada olema – nii arutas noore neiu peake esimesel ?revusel et eestlase n?olaadi mitte ilusaks ei peeta, ja Kurbatov oli tema, Stella Riesemanni, kes luges oma n?ojooni ?igusega jumekate sekka, n?o poolest eestlaseks tunnistanud! See oli esimene konks. Stella pidi seda inimest k?ige v?hemalt hoolimatuks, taktituks pidama. Aga veel enam. Kui Kurbatov t?esti m?ne aasta oli Baltimaal elanud, siis pidi ta teadma, et siinseis j?ukais ning haritud seltskonnakihtides keegi ei taha eestlane olla, et seda peetakse alandavaks, teotavaks, et s?naga «eestlane» m?eldakse ainult talupoega ja teisi madalamat liiki, harimata v?i v?he haritud inimesi. Teadis aga Kurbatov seda, siis oli ta Stella Riesemanni meelega tahtnud alandada ning haavata. Muule otsusele ei v?inud vabrikant Riesemanni t?tar, kelle silm oma seltskonna koplikese aiast ?le ei ulatunud, loomulikult j?uda. Aga Stella Riesemann tundis sel hetkel ka veel ?he kolmanda p?hjuse p?rast vaenu Andrei Petrovit?i vastu. Ta oli tema p?rast halba kitsikusse sattunud. Stellal oli karta, et tema vale v?lja tuleb. Kui Kurbatov balti inimesi ja olusid v?hegi tundis – ja vististi tundis ta neid seev?rra siis pidi ta varsti aru saama, et vabrikant Martin Riesemann on seda t?ugu sakslane, kes ei taha olla eestlane. Vabrikant Riesemann mitte ainult ei k?nelnud v?ga ladusat ja otse talupoeglik-lopsakat eesti keelt, vaid ta k?neles ka saksa ja vene keelt nii v?ga eesti k?la ja k??netega ja tegi neis keelis taoti nii h?bemata karakterlikke grammatikavigu, et tema rahvuse kohta v?is ainult see kahevahele j??da, kes ei teadnud, et ?ldse maailmas on eestlasi. Ja Stella Riesemann oli Kurbatovi vastu v?itnud, ta olevat sakslane!

Nende jutule tuli vaheaeg, mis aga ainult noorele neiule sai piinlikuks. Andrei Petrovit? veetis k?ige rahulikuma n?oga aega ?mberkaudse looduse vaatlemisega. P?ike loojus parajasti metsa taha, millele nad l?henesid, ning soetas tumerohelisele kuusikule, mis aasade palistusel kaskede, leppade ja pihlakatega segunes, tulekarva h??guva tagaseina. Kollakaspunane kuma tungis s?rava kullav?rguna l?bi puude ja p?imis nende latvade ?mber ?hetavad, virvendavad kiirtekroonid. ?hk oli tiinelt t?idetud igasuguse ?ilme- ja heinamaalt imbuva v?rske rohu l?hnaga, l?bi luha lookleva oja pinnalt hakkas t?usma kerge valge uduvine. ?ksik lind sirtsus kurva, igatsust ?ratava kaebega kuskil puu otsas, lehtmetsa padrikust kuuldus ??biku metalline nuuksumine, vaheldudes ?ksiku, laulja rinnast nagu v?gisi ?leskeeva r??mu- ja lootuseh?iskega; oli ju j?lle kord kevad – oh, et ta teed rajaks armsale, soojale, viljakale suvele!

«Noh, pealinna kaasv?itleja, kuis seisavad siis lood praegu poliitikaga?»

Andrei Petrovit? vaatas ?les, ?rgates nagu kergest unest. Ta silm langes Heinrich Bergmanni v?rvim?tsile, mille alt talle vastu valendas noormehe peen, p?evitumata n?gu iseteadliku heasoovija poolk?rgi, pools?braliku ja veidi pilkava muigega, kuna Bergmanni l?dvalt upitatud k?netoon just neidsamu omadusi avaldas. Noor ?li?pilane oli ees minevast seltskonnast maha j??nud, nagu tahtes kuulda, millest on juttu venelase ja Stella Riesemanni vahel.

«Poliitikaga?» k?sis Kurbatov. «See on teile ju vististi tuttav.»

Bergmann k?ngutas poolp?lastavalt pead, popsides peent kollakat sigarit merevaigust pitsi otsas p?lema.

«Meie ei v?ta poliitikast osa – see on ju teada,» vastas ta, pannes s?na «meie» peale selgitava r?hu.

«Aga siis ei huvita teid ju asi, mille j?rele k?site.»

«Noh, ajaviiteks tahaks ju ikka kuulda saada, millal on l?hem m?rgel. Niisugune asi teeb nalja.»

«Kahetsen, h?rra Bergmann. Sellest ei tea ma teile midagi r??kida. K?ige parem on: oodake ?ra!»

Heinrich Bergmanni pilk p??rdus vilksti venelase n?ole. Kurbatov aga vahtis ?ksk?ikselt enda ette maha, nii et aru polnud saada, kas pidi ta vastuses peituma midagi torkavat v?i mitte. Noormees, kes n?gi, et ta valitud jutuainega pealinna koolivenna tundma?ppimises kaugemale ei saa, vormis teise, rohkem hariliku k?simuse. Ta p?ris j?rele, kui kaua on h?rra Kurbatov juba ?likoolis ja millal ta selle loodab l?petada.

«Nende h?bekiudude j?rgi otsustades, mis ehivad teie habet, pean teid aukartusega lugema sammalpeade sekka,» lisas ta naeratusega, millest oli pilkemaik kadunud; «v?i astusite sisse alles k?psemais aastais?»

Andrei Petrovit? andis teed kahele rattas?itjale ja ?hele ratsalisele, enne kui kostis, misjuures ta oma n?ri habeme korraks l?bi pihu libistas:

«Ma olen juba k?mme aastat ?likoolis. Varakult halliks j??mine n?ib aga olevat meie perekonna omadus; minu kadunud isa oli kolmek?mne viie aastaga veel hallim kui mina.»

«K?mme aastat olete ?likoolis? Kas ikka ? h e s sadulas?» h??dis Heinrich Bergmann.

«Ei, juba kolmandas, ja kui tahate, neljandas; ma astusin nimelt vaimulikust akadeemiast ?likooli – esmalt ?igusteaduskonda, p??rdusin siis ?konoomia ja riigiteaduste poole ning ?pin praegu arstiteadust.»

«Ja siis j?rgneb?» naeratas Bergmann.

«Seda ma veel ei tea.»

«Aga kuhu te k?ige selle tarkusega siis kord l?hete?»