Teine maailmasõda. Päevast päeva

Teine maailmas?da

Poola okupatsioon

Poola ostnud arvelt Saksamaa poolt Versailles lepingu (L??ne-Preisimaa ja osa Sileesia), segada Reich ?hendada Ida-Preisimaa, siis «h?ll Saksa militarismi,» see p?ha keskus. P?rast l?bir??kimisi loomist maa koridoris, v?i v?hemalt transiiti l?bi Poola ilma b?rokraatlike takistuste 1. septembril 1939 Samal ajal algab invasiooni Saksamaalt, Slovakkiast ja Preisimaa. Poola ?huj?udude, et see oli olemas kolm p?eva, tulistati 130 Luftwaffe lennuki. 22. september algab pommitamine Varssavi 1150 ?hus?idukite langes 4500 tonni pomme, ja 28. septembril Poola v?ejuhatus (tsiviilvalitsusele v?tab varjupaika Prantsusmaal) allkirjastatud vahendi ?leandmist.

17. september h?lmab piiranguid Poola ja N?ukogude v?ed uuesti teha v?idetud Vene-Poola s?ja 1920 L??ne-Valgevene ja L??ne-Ukraina, eesm?rk on kaitsta vastavalt valgevenelased, ukrainlased ja juudid. P?hiidee: kui Poola evinces piisavalt julgust tabavad Hitler, ta aktiivselt aidata Prantsusmaa ja Inglismaa, Wehrmachti vastab v??rt vastul??k, alates N?ukogude Liidu kinni status quo. N?htav v?idu sakslaste kallutatud muidugi h?ivata kogu territooriumil, t?hendab sisenemist m?ng Punaarmee.

Poola osa – Vilniuse (Vilniuse) piirkond, kus on 490 tuhat elanikku, viiakse Leetu. M?ned piirkonnad liiguvad ja satelliit Saksamaa – Slovakkia. Keeldusid N?ukogude kodakondsuse 78000 pagulaste (sh juudid) Saksa-h?ivatud Poola, k??ditati tagasi v?i saada 20 aastat laagrites.

Kahjum pooled: Poola – p?sivalt 63 000 s?durit ja ohvitseri v?itlevad koos Wehrmachti, 420000 saksa vangistuses, 230,000 NSVL (privaatseansse ja allohvitseride rahuldamata kodudesse, 1942 enamik neist kokkuleppel Inglismaa, m??da Iraan liitus ta Briti v?ed, mis moodustavad armee kindral Anders ja Sikorski), samuti 357 lennuki eri liiki. Saksamaa – 15 000 tapetud ja 319 soomukid ja 285 lennuki (tulemusena lennu?nnetuste ?hukaitse v?itlejad ja tegevused). N?ukogude v?gede (Punaarmee) – 2000 tapeti, 17 tankid ja 10 lennukit. Poola: p??rdumatud kaotused lahingutes Punaarmee – 3000. Slovaki armee: 18 inimest.

Niisiis, s?da lisada Suurbritannia ja Prantsusmaa, tegutsema tagatise Poola turvalisust, kuid esimese kuue kuu v?itlevad rindel oma vaevalt alanud. Piloodid eelistavad hajumine voldikud ?le vaenlase positsioone («Konfetit»), mitte pomm, k?igus plakatid «Me ei kavatse tulistada teid, kui te ei kavatse tulistada meile.»

Hitlerit huvitab mitte niiv?rd ubade Albioni saar, nagu suurte Inglise valdustes. Kui isegi l??a London, valitsus kolis territooriumil ?ks kolooniad ja v?itlus j?tkub isegi l?putult. Lugupeetud rahu anglosaksit, P?hjamaade rassi, v?rdsed, vastavalt f??rer sakslaste poolt, vahet m?jusf??ri – see on, mida Saksamaa soovib.

Beneluxi riigid

Taani ja Norra. Neile on ?hvardatud kahe v?imukeskuse kinnip??dmine: Inglismaal ja Saksamaal. Taani kipub Saksamaa protektoraadiks, riigi juhid annavad korralduse mitte takistada sissetungi; mis toimus 1940. aasta m?rtsis ja kallistas elu 13-l Taanis ja kahel Saksa s?duril. Reich on saanud hea tarnija p?llumajandustoodete, tosin s?jalaevad, samuti kuue tuhande vabatahtlike v?e?ksuste, kes v?itlesid idarindel kuni laialisaatmist 1943.

1940. aasta aprillis r?ndasid Saksa s?jav?elased Suurbritannia poolt abistatavat Norra ja v?tsid selle sama aasta 16. juunil selle vastu. P??rdumatut kahju inimeste vastased on enam-v?hem v?rdne: 1400 norralaste ja 60.000 vangid, Briti aastal 1800, Prantsuse ja poolakad, 500 sakslast, umbes 4000 liitlasv?gede kaotada kokku 15 s?jalaeva, sealhulgas lennukikandja, Saksamaa – 34 suured ja 10 v?ike; need kahjud muudavad maandumisoperatsiooni ?hendkuningriigis k?sitavaks. Selle tulemusena allveelaeva s?ja Suurbritannia kaotas 485 laeva, mis moodustab kolmandiku kaubalaevastik: Saksamaa edastada mis tahes selle 9 allveelaeva.

V?ib 10, 1940 Belgia ja Hollandi saada Saksa k?sk ultimaatumi s??distused rikuvad neutraalse – takistamatult l?bip??su Briti lennuki ?le oma territooriumil, samuti ehitamise silmitsi suunas Saksamaa alaliste kaitserajatised. Teade kutsub Hollandit mitte takistama Saksa v?gede sisenemist riiki, mitte vaenlastena. mis on selleks ajaks juba Madalmaade maal. Valitsus tammide ja juustu abipalveid Briti ja Prantsuse nende ekspeditsiooni Corps hakata esitama luua seoses Hollandi.

Saksa desar??rid kasutavad Rotterdamis strateegiliselt olulist silda, mis v?imaldab Saksa tankidel blokeerida k?iki Hollandi suured jalgpalli?ksused. Rotterdami pommitamise ohu all on n?utud riigi t?ielikku ?leandmist. Ultimaatumi aktsepteeritakse siiski tulemusena tahes vigu v?i tahtliku tegevuse 60 pommitajate «Heinkel Ta 111» dump linna 97 tonni pomme. Holland loobub viis p?eva p?rast s?ja puhkemist. Loss Hollandi pool 2330 s?durit ja ohvitseri, 70 lennuki (68 «Typhoon» kaotada RAF) ja 2000 tsiviilisikut, saksa – umbes 3000 s?durit, 275 lennukit.

Idee ambitsioonikas Saksa ohvitser Erich von Manstein – r?nnak arvuline ?lekaal (.. 4 miljonit inimest vastu 3 miljonit Wehrmacht s?durid), Anglo-Prantsuse armee l?bi m?gede (Belgia) Ardennes, p?hjast, sunnib v?ike, kuid tihedalt tank ?hikut, on t?ielikult arusaadav fuhrer.

Prantsusmaa sissetung

Lahing j?tkub siiani naaberriigis Belgias, kus aasta mai 10—11 koonduvad kombineeritud prantsuse, inglise ja Belgia v?gede ja j?udude Wehrmachti. Esiteks sakslased t?esti ambitsioonikas operatsiooni algust peaaegu eba?nnestunud: l?heduses Luksemburgi motoriseeritud veerus 41000 t?kki seadmete, kaitseraua kaitserauaga, seisab 250-kilomeetri liiklusummiku. Kuid segaduses olevad liitlased ei pane seda valgust, pommitamise soovitud eesm?rki. L?puks purustatakse jalak?ijate kontsentratsioonist 1100 tanki ja l?bib m?gipiirkondi Belgiasse. Kolm p?eva hiljem ?letavad prititiiniga t?idetud vagunid terasautod peaaegu takistamatult Prantsusmaa piire.

Alates lahingud selle aja tuleks m?rkida esimene suur tank lahingus Hannut kus l?henesid Saksa 623 (peamiselt Panzor 1—2) ja 415 prantsuse (Reno, Hotchkiss, peaaegu sama) paakides. Selgusid Saksa soomustatud s?idukite puudused – ?huke, 14,5 mm. armor ja n?rk 20 mm. p?stol, 45 mm vastu. armor ja 37 mm. Guns tankid, Gochkis, kelle meeskonnad koosnevad teisest k?ljest ainult kahest inimesest. Taktika Panzerwaffe – v?ita ?ks rusikas terasest, selge koordineerimise raadio ja selge eesm?rk operatsiooni, n?itab ?leolekut viisil vastaste mitte panna raadiod paakides n?rk joon. Belgia loobub 28. mail, tema relvaj?ud l?hevad v?itlusest v?lja. Lahingus?idud l?hevad Prantsuse Dunkirkisse. Saksa panerdavaffi liikumist takistab karm maastik; ega nad p??avad tungida suur kaliiber merev?e suurt?kiv?gi inglise keeles. ?mbritsetud Anglo-Prantsuse v?ed, ?ra halb ilm, mis takistab lendudele, evakueeriti meritsi, j?ttes vaenlane k?ik oma raske seadmed. Idee luua siinkohal h?ppelaud, mis on killustunud fa?istliku Mandri-Euroopa kehas, ei arvestata.

Itaalia astub s?ja poole Saksamaa poole; kuigi tema kolmsada tuhat armee ei ole palju edu, see kindlasti demoraliseerida prantsuse, ja 21. juuni, metsas Compiegne, samas kohas, kus 20 aastat tagasi Versailles ’kirjutati teatab ?leandmise Prantsusmaa.

Loss Belgia: 6000 inimest j??davalt 202,000 vangid ja 112 lennukeid, Prantsusmaa 84 000 tapetud, 1,8 miljonit vangi (enamus saadeti sunnit?? Saksamaa), 50 lennuki.. Suurbritannia – 68 000 inimest, umbes 1000 ?hus?idukite, 64000 ?hikut s?idukid, Saksamaa – 18000 s?durite ja ohvitseride Saksa andmeid ja hinnanguliselt 45.000 Briti ajaloolased 432 lennukit. Lisaks arengumaade Prantsuse majanduse, Saksamaa saab 2000 v?idelda valmis tankid (kasutatakse vastu sissid v?i ?mber iseliikuvad relvad), 1400, ?hus?idukite ja seitse tuhat Prantsuse Vabatahtlike Legion. Osa Navy, et v?ltida selle kogumise sakslased koos 1200 meremehed h?vitas Briti lennuki («Catapult» operatsioon), ?lej??nud laevad vajus Prantsuse ise 1942. aastal. «Catapult», koos oma eelistust Briti nende s?durite evakueerimiseks Dunkerque’i viinud vastumeelsus Prantsuse s?jav?e kolooniad Prantsusmaa (S??ria, Senegal, Liibanon), liituda v?itlust Axis volitused, ning m?nel juhul aktiivset vastupanu liitlaste.

Vahepeal kulla Prantsuse National Bank oma lahingulaev «Richelieu» 19. juunil 1940. lahkumist sadamast Brest ja suunduvad Senegal. Ta on piiratud v??rismetallidega Poolast, Belgiast ja Hollandist. Hiljem see ilu k?tte ameeriklased, ja saavad tagasi ainult seitse aastat hiljem, all Marshalli plaani kujul laenude, ainult USA kaupu.