1 2 3 4 5 ... 7 >>

Роберт Тору Кийосаки
Rikka Isa teejuht investeerimisel. Millesse rikkad investeerivad, kuid vaesed ja keskklass mitte?

Rikka Isa teejuht investeerimisel. Millesse rikkad investeerivad, kuid vaesed ja keskklass mitte?
Robert T. Kiyosaki

Kuidas muuta töine tulu passiivseks ja väärtpaberituluks, milliseid reegleid ja ohumärke silmas pidada, et vähendada investeerimisel riske – Robert T. Kiyosaki järjekordne menuk lubab olla teejuhiks kõigile, kel tõsine soov saada edukaks investoriks. Autor hoiatab, et raamat EI OLE investoritele, kes otsivad vihjet kuumade aktsiate kohta või võluvalemit, kuidas ratsa rikkaks saada. Kindlasti on see aga kasulik lugemine kõigile, kes soovivad investeerimise mitmemõõtmelistel maastikel arukalt seigelda.

Robert T. Kiyosaki, Sharon L. Lechter

Rikka Isa teejuht investeerimisel

TÄNUAVALDUSED

8. aprillil 1997. a hakati trükkima raamatut „Rikas isa, vaene isa”. Tiraaž ulatus tuhandetesse, millest lootsime jaguvat vähemalt aastaks. Pärast rohkem kui miljoni eksemplari müümist ning kulutamata dollaritki ametlikule reklaamile, üllatab raamatute „Rikas isa, vaene isa” ja „RAHAVOO kvadrant” edu meid jätkuvalt. Nende müüki on edendanud peamiselt soovituskommunikatsioon – parim turundusviis.

„Rikka Isa teejuht investeerimisel” on tänuavaldus teile, kes te aitasite raamatud „Rikas isa, vaene isa” ja „RAHAVOO kvadrant” väga edukaks muuta.

See edu on toonud meile rohkesti uusi sõpru ja mõned nendest on käesoleva raamatu arengule kaasa aidanud. Järgnevalt nimetame ära nii vanad kui ka uued sõbrad, keda soovime sellesse raamatusse panustamise eest isiklikult tänada. Kui teid pole loetelus, aga olete kuidagi aidanud, siis palun vabandage meie hooletust ja teadke, et meie tänu kuulub ka teile.

Ütleme aitäh nii erialase kui ka moraalse toetuse eest järgmistele isikutele: Diane Kennedy, CPA; Rolf Parta, CPA; dr Ann Nevin, hariduspsühholoog; Kim Butler, CFP; Frank Crerie, investeerimispankur; Rudy Miller, hulljulge investor; Michael Lechter, intellektuaalse omandi advokaat; Chris Johnson, väärtpaberitele sptesialiseerunud advokaat; dr Van Tharp, investor/psühholoog; Craig Coppola, ärikinnisvara; dr Dolf DeRoos, investeerimiskinnisvara; Bill ja Cindy Shopoff, investeerimiskinnisvara; Keith Cunningham, firmade restruktureerimine; Wayne ja Lynn Morgan, kinnisvarakoolitus; Hayden Holland, usaldusfondid; Larry Clark, kinnisvaraettevõtja; Marty Weber, sotsiaalettevõtja; Tom Weisenborn, börsimaakler; Mike Wolf, ettevõtja; John Burley, kinnisvarainvestor; dr Paul Johnson, Thunderbirdi ülikooli majandusprofessor; The American School of International Management; Carolita Oliveros, Arizona ülikooli ja Thunderbirdi ülikooli professor; Larry Gutsch, investor/konsultant; Liz Berkenkamp, investeerimisnõustaja; John Milton Fogg, kirjastaja; Dexter Yager ja firma Internet Services pere; John Addison, Trish Adams, hüpoteegipankurid; Bruce Whiting, CPA, Austraalia; Michael Talarico, kinnisvarainvestor, Austraalia; Harry Rosenberg, CPA, Austraalia; dr Ed Koken, finantsnõustaja, Austraalia; John Hallas, äriomanik, Austraalia; Dan Osborn, välisbörside konsultant, Austraalia; Nigel Brunel, väärtpaberitega kaupleja, Austraalia; David Reid, väärtpaberitele spetsialiseerunud advokaat, Kanada; Thomas Allen, väärtpaberitele spetsialiseerunud advokaat, Kanada; Kelvin Dushnisky, peaadvokaat, Kanada; Alan Jacques, ettevõtlus, Kanada; Raymond Aaron, ettevõtlus, Kanada; Dan Sullivan, ettevõtlus, Kanada; Brian Cameron, väärtpaberid, Kanada; Jannie Tay, äriinvesteeringud, Singapur; Patrick Lim, kinnisvarainvesteeringud, Singapur; Dennis Wee, kinnisvarainvesteeringud, Singapur; Richard ja Veronica Tan, ettevõtlus, Singapur; Bellum ja Doreen Tan, ettevõtlus, Singapur; C. K. Teo, ettevõtlus, Singapur; Nazim Kahn, advokaat, Singapur; K. C. See, ettevõtlus, Malaisia; Siew Ka Wei, ettevõtlus, Malaisia; Kevin Stock, Sara Woolard, Joe Sposi, Ron Barry, Loral Langemeier, Mary Painter ja Kim Arries.

Suure tänutunde ja armastusega meenutame ning tunnustame Cynthia Oti’t. Cynthia oli California osariigis San Francisco raadiojaama KSFO finantskommentaator, börsimaakler ja kaasõpetaja – ennekõike aga sõber. Temast tuntakse suurt puudust.

Et loetelu oleks täielik, ütleme aitäh firma CASHFLOW Technologies suurepärasele meeskonnale.

Aitäh!

    Robert ja Kim Kiyosaki
    Sharon Lechter

Isa nõuanne investeerimise kohta

Aastaid tagasi küsisin oma rikkalt isalt:

„Missugust nõu te tavainvestorile annaksite?”

Ta vastas:

„Ära ole tavaline.”

90/10 rahareegel

Suurem osa inimesi on kuulnud 80/20 reeglist. Ehk teisiti öeldes: 80 % tulemist tekib 20 %-st pingutustest. Selle sõnastas 1897. aastal itaalia majandusteadlane Vilfredo Pareto ja seda tuntakse ka kui vähima pingutuse reeglit.

Rikka isa arvates kehtib 80/20 reegel edu kohta kõikides valdkondades peale raha. Raha osas uskus ta 90/10 reeglit. Rikas isa pani tähele, et 10 %-l inimestest on 90 % rahast. Ta juhtis tähelepanu filmimaailmale, kus10 % näitlejatest teenib 90 % rahast. Ta märkas ka, et 10 % sportlastest teenib 90 % rahast nagu ka muusikute puhul. Sama 90/10 reegel kehtib investeerimismaailmas, mispärast tema nõuanne investoritele oli: „Ära ole tavaline.” Ajakirjas The Wall Street Journal ilmunud artikkel kinnitas rikka isa arvamust. Seal nenditi, et Ameerikas kuulub 90 % ettevõtete aktsiatest ainult 10 %-le inimestest.

Käesolev raamat seletab, kuidas mõned investorid selles 10 %-s on omandanud 90 % rikkusest ja kuidas teil on võimalik teha sama.

Sissejuhatus

Mida te seda raamatut lugedes teada saate

USA Väärtpaberiameti (SEC) määratluse järgi on akrediteeritud investor inimene, kelle:

1) aastatulu on vähemalt 200 000 dollarit,

2) abielupaari aastatulu on vähemalt 300 000 dollarit,

3) puhasvara ehk netoväärtus on vähemalt 1 miljon dollarit.

USA Väärtpaberiamet kehtestas nimetatud nõuded, et kaitsta tavainvestorit kõige halvemate ja riskantsemate investeeringute eest maailmas. Probleem on aga selles, et need nõuded investorile kaitsevad tavainvestorit ka parimate investeeringute eest maailmas, mis on üks põhjus, miks rikka isa nõuanne tavainvestorile oli: „Ära ole tavaline.”

Alustamine mittemillestki

Raamat algab 1973. aastast, mil naasin Vietnamist. Minu teenistusaja lõpuni merejalaväes oli jäänud vähem kui aasta. See tähendas, et jäin vähem kui aasta pärast nii tööta, rahata kui ka varata. Seega algab raamat hetkest, mis võib paljudele tuttav olla – olukorrast, kus tuleb alustada mittemillestki.

Käesoleva raamatu kirjutamine oli tõeline väljakutse. Kirjutasin selle neli korda ümber. Esimene käsikiri algas USA Väärtpaberiameti akrediteeritud investori tasandilt, kus nõutakse vähemalt 200 000-dollarist aastatulu. Pärast esimese käsikirja valmimist tuletas mu kaasautor Sharon Lechter rikka isa 90/10 rahareeglit meelde. Ta ütles: „See raamat räägib tõesti nendest investeeringutest, millesse investeerivad rikkad, aga tegelikkuses teenib vähem kui 10 % USA elanikkonnast rohkem kui 200 000 dollarit aastas. Tõtt-öelda arvan, et vähem kui 3 % teenib nii palju, et kvalifitseeruda akrediteeritud investoriks.” Niisiis oli praegust raamatut äärmiselt raske kirjutada, sest pidin kirjutama sellest, millesse investeerivad rikkad ja kus tulu alammäär on 200 000 dollarit, kaasates samal ajal kogu lugejaskonna sõltumata sellest, kas neil on investeerimiseks raha või mitte. See oli tõsine väljakutse, mis nõudis raamatu neljakordset ümberkirjutamist.

Praegu algab raamat investori jaoks kõige algelisemalt tasandilt ja lõpeb kõige keerulisema tasandiga. Akrediteeritud investori tasandi asemel algab raamat nüüd 1973. aastaga, sest toona polnud mul ei tööd, raha ega vara. Lugu käivitub olukorrast, kus on viibinud väga paljud. 1973. aastal oli mul ainult unistus, et ühel päeval saan väga rikkaks ja investoriks, kes kvalifitseerub investeerima rikaste investeeringutesse. Investeeringutesse, millest kuulevad vaid vähesed ja millest kirjutatakse finantsajakirjanduses või mida müüvad investeerimismaaklerid väljaspool ametlikku börsi. Raamat algab hetkest, mil mul olid üknes unistus ja mu rikka isa juhtnöörid investoriks saamiseks, kes oleks võimeline investeerima rikaste investeeringutesse.

Seega peaks raamat teile huvitav olema, ükakõik kas teil on praegu investeerimiseks vähe või palju raha, kas te teate investeerimisest vähe või palju. Selles on äärmiselt keerulised teemad võimalikult lihtsalt lahti kirjutatud. Raamat on mõeldud kõigile, kellel on huvi paremini informeeritud investoriks saada, olenemata olemasolevast rahast.

Kui te pole varem investeerimisest lugenud ja kardate, et raamat võib olla liiga keeruline, siis palun ärge muretsege. Mina ja Sharon soovime ainult, et teil oleks tahe õppida ja lugeda see raamat algusest lõpuni ilma igasuguste eelarvamusteta. Kui tuleb ette kohti, millest te aru ei saa, lugege ainult sõnu, kuid ärge jätke pooleli. Isegi kui te ei mõista kõike, siis lugedes kõik otsast lõpuni läbi, saate investeerimisest rohkem teada kui paljud need, kes investeerivad praegu väärtpaberiturul. Ausalt öeldes teate pärast kogu raamatu läbilugemist investeerimisest märksa rohkem kui paljud need, kes annavad investeerimisnõu ja saavad selle eest tasu. Raamat algab lihtsast, liikudes tasapisi keerulisematele teemadele, takerdumata liialt üksikasjadesse ja keerukustesse. Nii mõnestki küljest algab käesolev raamat lihtsalt ja jääbki lihtsaks, ehkki käsitleb väga keerulisi investeerimisstrateegiaid. Jutustus räägib sellest, kuidas rikas mees juhendab noort meest piltide ja skeemidega, mis aitavad seletada sageli suurt segadust tekitavat investeerimisteemat.

90/10 rahareegel

Mu rikas isa tunnustas itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto sõnastatud 80/20 reeglit, mida tuntakse ka kui vähima pingutuse printsiipi. Kuid mis rahasse puutus, siis hindas rikas isa rohkem 90/10 reeglit, mis tähendab, et 10 % inimestest teenib 90 % rahast.

Ajakirja The Wall Street Journal 1999. a 13. septembri numbris ilmus artikkel, mis toetas rikka isa 90/10 rahareeglit. Loos kirjutati järgmist.

„Ehkki räägitakse, et avatud investeerimisfondid on mõeldud laiadele massidele, nii juuksuritele kui ka kingaviksijatele, on väärtpaberibörs ikkagi suhteliselt valitud grupi privileegiks jäänud. 1997. aastal, mil New Yorgi ülikooli majandusteadlane Edward Wolf viimased andmed avaldas, omas aktsiaid ainult 43,3 % peredest/leibkondadest. Mõnel nendest olid väärtpaberiportfellid suhteliselt väikesed. Ligi 90 % kõikidest aktsiatest kuulus jõukaimale 10 %-le peredest/leibkondadest. Mis kõige tähtsam, see tipp 10 % omas 1997. a riigi netoväärtusest 73 % – 1983. a oli vastav näitaja 68 %.”

Ehk teisiti öeldes: kuigi tänapäeval investeerib üha rohkem inimesi, saavad rikkad jätkuvalt rikkamaks. Mis aktsiatesse puutub, siis vastab 90/10 rahareegel tõele.

Mina isiklikult olen mures, sest üha rohkem perekondi loodab tuleviku toetuse osas oma investeeringutele. Probleem on aga selles, et samal ajal kui investeerijate arv kasvab, on väga vähesed nendest korralikult haritud investorid. Mis küll kõigi uute investoritega juhtub, kui väärtpaberiturg kokku variseb? Tõsi, USA valitsus kindlustab meie säästud katastroofilise kaotuse vastu, aga mitte investeeringuid. Sellepärast, kui küsisin oma rikkalt isalt: „Missugust nõu te tavainvestorile annaksite?”, vastaski tema: „Ära ole tavaline.”

Kuidas mitte olla tavaline

Hakkasin investeerimist väga tugevalt teadvustama, kui olin alles 12-aastane. Enne seda ei vaevanud ma suurt investeerimise mõistega pead. Mul jagus mõtteid pesapalli ja jalgpalli, mitte aga investeerimise jaoks. Olin seda sõna küll kuulnud, kuid ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu, enne kui nägin, kui suur võim investeerimisel on. Mäletan, et jalutasin koos mehega, keda kutsun oma rikkaks isaks, ja tema poja, oma parima sõbra Mike’iga rannas. Rikas isa näitas oma pojale ja mulle värskelt soetatud kinnistut. Ehkki olin kõigest 12-aastane, mõistsin, et mu rikas isa oli ostnud äsja ühe kõige väärtuslikuma maatüki linnas. Vaatamata oma noorusele teadsin, et ookeaniäärne liivarannaga maaomand oli hinnalisem kui ilma rannaosata maaomand. Mu esimene mõte oli: „Kuidas Mike’i isa nii kallist maaomandit endale lubada saab?” Seisin seal, lained mu paljaid jalgu uhtumas, silmitsedes meest, kes oli sama vana kui mu pärisisa ja kes tegi ühe oma elu suurima finantsinvesteeringu. Mind valdas aukartus, et ta võis endale niisugust maatükki lubada. Ma teadsin, et minu isa teenis palju rohkem raha, sest ta oli kõrgepalgaline tähtis riigiametnik, kes sai rohkem palka. Aga samas teadsin ka, et mu pärisisal ei olnud ookeaniäärse maa ostmiseks raha. Seega tekkis küsimus, kuidas Mike’i isa selle maa ostmist endale lubada sai, kui minu isa ei saanud. Mul polnud aimugi, et mu karjäär professionaalse investorina algas hetkel, mil mõistsin sõnas „investeerimine” peituvat võimu.

Praegu, umbes 40 aastat pärast seda jalutuskäiku rannal koos rikka isa ja ta poja Mike’iga, küsitakse minult väga palju samasuguseid küsimusi, mida esitasin endale tol päeval. Minu korraldatud investeerimiskoolitustel pärivad inimesed praegu minult sama, mida hakkasin uurima rikkalt isalt, näiteks:

1 „Kuidas ma investeerida saan, kui mul pole raha?”

2 „Mul on investeerimiseks 10 000 dollarit. Millesse te soovitate investeerida?”

3 „Kas soovitate investeerida kinnisvarasse, avatud investeerimisfondidesse või aktsiatesse?”

4 „Kas mul on võimalik kinnivara või aktsiaid ilma rahata osta?”

5 „Kas rahategemine ei nõua raha?”

1 2 3 4 5 ... 7 >>