<< 1 2 3 4 5 6 7 >>

Роберт Тору Кийосаки
Rikka Isa teejuht investeerimisel. Millesse rikkad investeerivad, kuid vaesed ja keskklass mitte?

6) ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised,

7) stardilaenud,

8) riskimaandusfondid.

Tavainvestori jaoks on nimetatud investeeringud väga riskantsed mitte sellepärast, et investeeringud ise oleksid tingimata riskantsed, vaid sellepärast, et tavainvestoril puudub sageli vajalik haridus, kogemused ja vaba kapital, teadmaks, millega ta ennast seob. Hetkel kaldun olema SEC-iga ühte meelt, et parem on kvalifitseerimata investoreid kaitsta, piirates nende ligipääsu niisugustele investeeringutele, sest tegin oma teel päris mitu viga ja prohmakat.

Täna investeerin asjatundliku investorina seda laadi ettevõtmistesse. Kui te teate, mida teete, on risk väga väike, potentsiaalne tulu võib olla aga tohutu. Nimetatud investeeringud on need, millesse rikkad oma raha tavapäraselt investeerivad.

Ma olen kaotanud, kuid hästi läinud investeeringute tulud on olnud märkimisväärsed, ületades kaugelt mõned kaotused. 35 % kasumit kapitalilt on tavaline, aga vahetevahel saavutatakse ka 1000 % ja enam. Ma eelistan investeerida sellistesse investeeringutesse, sest need pakuvad rohkem erutust ja väljakutseid. Asi ei ole üldse nii lihtne, nagu: „Ostke mulle selle 100 aktsiat või müüge tolle 100 aktsiat.” Asjatundlik investor ei tee nii. Nendesse investeeringutesse investeerimine tähendab kapitalismi mootorile väga lähedale minemist. Tõtt-öelda on mõned loetletud investeeringutest riskikapitali investeeringud, mis on tavainvestorile kaugelt liiga riskantsed. Tegelikkuses ei ole need investeeringud riskantsed, kuid tavainvestori jaoks muudab need ohtlikuks hariduse, kogemuste ja vaba raha puudumine.

See raamat ei ole investeeringutest.

See raamat on investorist.

Teekond

Käesoleva raamatu põhiteema ei ole investeeringud. See raamat on peamiselt investorist ja asjatundlikuks investoriks saamise teekonnast. Teos räägib sellest, kuidas on võimalik saavutada kolm investoriks olemise põhitingimust, need on haridus, kogemused ja vaba raha.

„Rikas isa, vaene isa” on raamat minu haridusteest lapseeas. „RAHAVOO kvadrant” on „Rikka isa, vaese isa” II osa ja kirjeldab mu haridusteed noore täiskasvanu eas aastail 1973–1994. Käesolev raamat „Rikka Isa teejuht investeerimisel” rajaneb kõikidel eelnevatel aastatel saadud õppetundidel ja praktilistel kogemustel ning muudab need õppetunnid kolmeks põhitingimuseks, mis on tarvilikud asjatundlikuks investoriks kvalifitseerumiseks.

1973. aastal oli mul investeerimiseks napp 3000 dollarit, mu haridus ja praktilised kogemused olid kasinad. 1994. aastaks oli saanud minust asjatundlik investor.

Rikas isa ütles rohkem kui 20 aastat tagasi: „Nii nagu on olemas majad rikastele, vaestele ja keskklassile, on vastavalt igaühele ka investeeringud. Kui tahad investeerida sellesse, millesse investeerivad rikkad, pead olema enam kui rikas. Sinust peab saama asjatundlik investor, mitte ainult rikas inimene, kes investeerib.”

Asjatundlikuks investoriks saamise viis etappi

Rikas isa jagas mu arenguprogrammi viieks eri etapiks, mille olen rühmitanud etappideks, õppetundideks ja peatükkideks. Need etapid on järgmised.

1. Kas oled vaimselt valmis investoriks saama?

2. Mis liiki investoriks sa saada tahad?

3. Kuidas luua tugev ettevõte?

4. Kes on asjatundlik investor?

5. Tagasiandmine.

See raamat on kirjutatud teejuhina ega anna konkreetseid vastuseid. Raamatu eesmärgiks on aidata teil aru saada, missuguseid küsimusi esitada. Ja kui sellest aru saate, on ülesanne täidetud. Rikas isa ütles: „Mitte kedagi pole võimalik õpetada asjatundlikuks investoriks. Aga inimene võib õppida asjatundlikuks investoriks saama. See on nagu jalgrattaga sõitma õppimine. Mina ei saa õpetada sind jalgrattaga sõitma, aga sina saad õppida jalgrattaga sõitma. Jalgrattaga sõitma õppimine nõuab riskimist, proovimist ja eksimist ning õiget juhendamist. Sama kehtib investeerimise kohta. Kui sa ei taha riskida, siis ütled, et ei taha õppida. Ja kui sa ei taha õppida, siis ei saa ma sind õpetada.”

Kui otsite kuumi investeerimisvihjeid, kiireid rikastumisviise või rikaste salajast investeerimisvalemit, siis pole käesolev raamat teie jaoks. See raamat on tegelikult rohkem õppimisest kui investeerimisest. See on kirjutatud inimestele, kes on investeerimisõpilased – õpilased, kes otsivad oma teed, mitte kerget teed rikkusele.

See raamat räägib rikka isa viiest arenguetapist, mille ta läbi tegi ja mida mina praegu läbi teen. Kui olete suure rikkuse õpilane, panete ehk raamatut lugedes tähele, et rikka isa etapid on needsamad viis etappi, mille maailma rikkaimad äriinimesed ja investorid läbisid selleks, et väga rikkaks saada. Microsofti asutaja Bill Gates, Ameerika rikkaim investor Warren Buffet ja General Electricu asutaja Thomas Edison – kõik nad tegid need viis etappi läbi. Need on samad viis etappi, mida läbivad praegu Interneti- ehk dot com-põlvkonna kõigest kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates noored värsked miljonärid ning miljardärid. Ainus erinevus on selles, et tänu infoajastule läbivad need noored inimesed nimetatud etapid kiiremini, ja sama kehtib vahest ka teie kohta.

Kas käite revolutsiooniga kaasas?

Suured varandused, tohutu jõukus ja megarikkad perekonnad tekkisid tööstusrevolutsiooni ajal. Sama toimub ka praegu inforevolutsiooni käigus.

Minu jaoks on väga huvitav, et tänapäeval on olemas self-made multimiljonärid ja miljardärid, kes on 20, 30 ja 40 aastat vanad, samas on 40-aastaseid ja vanemaid, kellel on 50 000-dollarise aastapalgaga töökohast kinnihoidmisega raskusi. Üks selle määratu erinevuse põhjusi on üleminek tööstusajastult infoajastule. Tööstusajastu saabumisel said miljonäriks sellised inimesed nagu Henry Ford ja Thomas Edison. Praegu, mil kätte on jõudnud infoajastu, saavad noorteks miljonärideks ja miljardärideks Bill Gates, Michael Dell ja teised Interneti-firmade loojad. 20-aastaste jõukustase ületab peagi 39-aastase Bill Gatesi oma. Niimoodi vahetub võim tööstus- ja infoajastul. Räägitakse, et pole midagi võimsamat kui idee, mille aeg on käes, ja kahjulikumat kui vanades ideedes kinniolemine.

Teie jaoks võib see raamat tähendada vanade ideede / vana mõtteviisi analüüsimist ja vahest uute ideede leidmist rikkuse saavutamiseks. See võib kaasa tuua ka paradigmade muutumise elus. Muutus võib osutuda koguni niivõrd radikaalseks nagu üleminek tööstusajastult infoajastule. See võib tähendada uue finantsteekonna määratlemist. Te võite hakata mõtlema nagu äriinimene ja investor, mitte kui palgatöötaja või üksikettevõtja.

Minul kulus nende etappide läbitegemiseks aastaid ja tegelikult teen neid ikka veel läbi. Pärast selle raamatu lugemist otsustate ehk needsamad viis etappi läbi teha või jõuate hoopis arvamusele, et kõnealune arengutee pole teie jaoks. Kui otsustate asuda samale teekonnale, sõltub nende etappide läbimise kiirus teist enesest. Ärge unustage, et käesolev raamat ei räägi kiirest rikastumisest. Valimine sellise isikliku arengu- ja õppeprogrammi läbitegemise kasuks algab esimeses, vaimse ettevalmistuse etapis.

Kas olete vaimselt valmis investoriks saama?

Rikas isa ütles ikka: „Raha on täpselt see, mida sa tahad, et see oleks.”

Ta mõtles sellega, et raha on mõtteviis. Kui inimene ütleb: „Raha on raske tulema,” siis tõenäoliselt tulebki see raskelt. Kui keegi kurdab: „Oh, ma ei saa kunagi rikkaks” või „Rikkaks on väga raske saada,” on see tema puhul ilmselt tõsi. Kui inimene väidab: „Rikkaks saab ainult kõva tööga,” siis töötabki ta arvatavasti kõvasti. Kui inimene ütleb: „Kui mul oleks palju raha, paneksin selle panka, sest ma ei oskaks sellega midagi peale hakata,” siis tõenäoliselt lähebki nii. See on hämmastav, kui palju inimesi mõtlebki just niimoodi. Ja kui inimene arvab: „Investeerimine on riskantne,” siis see ongi riskantne. Nagu rikas isa ütles: „Raha on täpselt see, mida sa tahad, et see oleks.”

Rikas isa hoiatas mind, et rikkaks investoriks saamiseks vajalik vaimne ettevalmistus sarnaneb tõenäoliselt suuresti sellega, mida nõuab Everesti mäe vallutamine või preestriks hakkamine. Muidugi tegi ta nalja, aga rõhutas sellega, et niisugusesse ettevõtmisse ei saa suhtuda kergelt. Rikas isa ütles: „Sa alustad nagu mina. Sa alustad ilma rahata. Sul on ainult suure rikkuse saavutamise lootus ja unistus. Paljud unistavad sellest, aga vaid vähesed saavutavad selle. Mõtle kõvasti ja pane vaim valmis, sest sa õpid investeerima viisil, mis on lubatud väga vähestele. Sa näed investeerimismaailma seest-, mitte väljastpoolt. Elus leidub märksa kergemaid teid ja investeerimisviise. Seega mõtle järele ja ole valmis, kui otsustad, et see tee elus on sinu jaoks õige.”

2. peatükk

Vundamendi rajamine rikkusele

Kõnealusel õhtul oli mul väga raske sõjaväebaasi ohvitseride räämas halli majutuskohta naasta. Enne sealt lahkudes polnud sel midagi häda olnud, kuid pärast Mike’i uues kodus veedetud õhtupoolikut paistsid ohvitseride eluruumid odavad, vanad ja väsinud.

Nagu oli oodata, kaanisid mu kolm toakaaslast õlut ja vaatasid telekast pesapallimängu. Kõikjal vedelesid pitsakarbid ja õllepurgid. Nad ei rääkinud suurt midagi, kui läksin läbi ühise elutoa. Nende pilgud olid naelutatud telekaekraanile. Jõudnud oma tuppa, sulgesin ukse ja mind valdas tänutunne, et kõigil meil olid eraldi magamistoad. Mul oli palju, mille üle järele mõelda.

Praegu, 25 aasta vanuselt, sain lõpuks aru asjadest, mida ma ei mõistnud 9-aastase lapsena, mil asusin rikka isa juurde tööle. Ma sain aru, et mu rikas isa oli töötanud pikki aastaid, luues rikkusele tugevat vundamenti. Ta pere oli alustanud vaeste linnaosas, elades kokkuhoidlikult, ehitades äri, ostes kinnisvara ja viies oma plaani ellu. Nüüd sain ma aru, et rikka isa plaan oli saada väga rikkaks. Sel ajal, kui Mike ja mina keskkoolis käisime, laiendas rikas isa oma äri teistele saartele Hawaii saartestikus, ostes ettevõtteid ja kinnisvara. Mike’i ja minu kolledžipäevil tegi ta aga tähtsa käigu – temast sai Honolulu ja Waikiki üks suurimaid erainvestoreid ettevõtluses. Sel ajal, kui teenisin merejalaväepiloodina Vietnamis, sai ta rikkuse vundament valmis. See oli tugev ja kindel. Nüüd nautisid tema ja ta perekond oma töö vilju. Nad ei elanud enam saarestiku ääreala kõige vaesemas piirkonnas, vaid Honolulu ühes jõukamas rajoonis. Nad ei paistnud rikkad ainult välispidiselt nagu paljud teised. Ma teadsin, et Mike ja ta isa olid tõepoolest rikkad, sest nad lubasid mul oma auditeeritud finantsaruandeid vaadata. Seda õigust anti vähestele.

Mu pärisisa seevastu oli kaotanud just töökoha. Ta pürgis mööda riigiteenistuse ametiredelit üles, ühtäkki langes aga Hawaii osariigi poliitilise masinavärgi ebasoosingusse. Isa kaotas kõik, mida oli püüdnud tööga saavutada, kui kandideeris oma ülemuse vastu asekuberneriks ja jäi alla. Osariigi valitsus kandis ta musta nimekirja, ning ta püüdis otsast alustada. Mu isal puudus täielikult rikkuse vundament. Ehkki tema oli 52 ja mina 25, oli meie rahaline seis sama. Meil kummalgi polnud raha. Mõlemal oli kolledžiharidus ja me võisime palgatööle minna, aga mis tõelisse varasse puutus, siis polnud meil midagi. Sel õhtul, lamades vaikselt oma naril, mõistsin, et mul on haruldane võimalus oma elule suund valida. Ütlen „haruldane”, sest väga vähestel on luksust võrrelda kahe isa eluteid ja siis enda jaoks see õige valida. See oli valik, mida võtsin täie tõsidusega.

Rikaste investeeringud

Sel õhtul mõtlesin väga paljudele asjadele, aga kõige rohkem intrigeeris mind teadasaamine, et on olemas investeeringud ainult rikastele ja investeeringud kõigile ülejäänutele. Mulle meenus, et kui töötasin lapsepõlves rikka isa heaks, rääkis ta ainult oma äri ülesehitamisest. Aga praegu, mil ta oli rikas, rääkis ta ainult oma investeeringutest – investeeringutest rikastele. Selle päeva lõunasöögil seletas ta: „Ma rajasin ettevõtteid ainult sellepärast, et saada võimalus investeerida rikaste investeeringutesse. Ettevõte luuakse ainult sellepärast, et see ettevõte ostaks sulle varasid. Ilma oma ettevõteteta ei saaks ma rikaste investeeringutesse investeerida.”

Rikas isa jätkas, rõhutades, milles seisneb vahe, kui investeeringu ostab palgatöötaja või ettevõte. Ta ütles: „Palgatöötajana ostes on suurem osa investeeringuid liiga kallid. Ent kui neid ostab mulle mu äri, on need märksa taskukohasemad.” Ma ei saanud aru, mida ta selle väitega mõtles, kuid mõistsin, et see erinevus on väga tähtis. Nüüd oli mu huvi tärganud ja ma tahtsin teada, milles see erinevus seisneb. Rikas isa oli tudeerinud nii äri- kui ka maksuõigust ja leidnud võimalused, kuidas neid õigusi enda kasuks rakendades suurt raha teenida. Suikusin tol õhtul, olles järgmisel hommikul rikkale isale helistamise pärast elevil ja korrates vaikselt omaette: „Rikaste investeeringud.”

Taas õppetundide juurde

Lapsena veetsin pikki tunde ühes rikka isa restoranis laua taga, kus ta arutas oma äriasju. Nendel aruteludel istusin sirgelt ja rüüpasin limonaadi, samal ajal kui rikas isa rääkis oma pankurite, audiitorite, advokaatide, börsimaaklerite, kinnisvaramaaklerite, finantsplaneerijate ja kindlustusagentidega. See oli mu ärihariduse algus. Vanuses 9–18 kuulasin tundide kaupa, kuidas mehed ja naised keerulisi äriprobleeme lahendasid. Kuid need lauaäärsed õppetunnid lõppesid, kui läksin neljaks aastaks New Yorki kolledžisse, millele järgnes viieaastane teenistus merejalaväes. Nüüd, mil mul oli kolledžiharidus käes ja väeteenistus oli läbi saamas, olin valmis jätkama õppetunde rikka isa juures.

Kui helistasin talle järgmisel päeval, oli ta valmis taas mulle õppetundide andmist alustama. Ta oli äri Mike’ile üle andnud ja tööeluga pooleldi lõpparve teinud. Ta otsis endale tegevust, soovimata päevad läbi golfi mängida.

Lapsepõlves ei teadnud ma, kumba isa raha osas kuulata. Mõlemad olid tublid töökad mehed. Mõlemad olid kanged ja mõjujõulised. Mõlemad ütlesid, et pean kolledžisse astuma ja oma kodumaad sõjaväes teenima. Ent nad ei rääkinud sama raha osas ega andnud sama nõu selle kohta, kelleks suurena saada. Nüüd oli mul võimalus rikka isa ja vaese isa valitud karjääri arengusuundi võrrelda.

Raamatule „Rikas isa, vaene isa” järgnevas osas „RAHAVOO kvadrant” soovitas vaene isa: „Käi koolis, õpi hästi ja otsi endale kindel ning turvaline hüvedega töökoht.” Ta soovitas järgmist karjääriteed:

Rikas isa ütles aga: „Õpi ettevõtteid looma ja ettevõtete kaudu investeerima.” Tema soovitas karjääriteed, mis nägi välja järgmiselt:

Raamat „RAHAVOO kvadrant” räägib kõige olulisematest emotsionaalsetest ja tehnilistest erinevustest kõikide kvadrantide inimeste juures. Need peamised emotsionaalsed ja tehnilised erinevused on tähtsad, sest määratlevad lõppkokkuvõttes, millist kvadranti kaldub inimene eelistama ja millises tegutsema. Näiteks isik, kes vajab töö tagatust, püüdleb tõenäoliselt E-kvadranti. E-kvadranti kuuluvad inimesed alates koristajatest ja lõpetades firmade juhatuste esimeestega. Inimese, kellele meeldib toimetada iseseisvalt, leiame tavaliselt üksik- või väikeettevõtja S-kvadrandist. Ma ütlen ka, et „S” tähendab solo and smart ehk üksikesineja ja tark, sest siit leiame paljud sellised professionaalid nagu arstid, advokaadid, raamatupidajad/audiitorid ja teised tehnilised konsultandid.

Raamat „RAHAVOO kvadrant” seletab pikalt-laialt S-kvadrandi, kus tegutseb suurem osa väikeettevõtete omanikke, ja B-kvadrandi, kust leiame kesk- ja suurettevõtted, erinevusi. Käesolevas raamatus lahkame üksikasjalikumalt tehnilisi lahknevusi, sest just siin peituvadki peamised erinevused rikaste ja kõigi ülejäänute vahel.

Maksuseadused on erinevad

<< 1 2 3 4 5 6 7 >>